„Tänu Harjumaa omavalitsuste ühisele tööle on lairiba arendamine muutunud nii populaarseks, et äkki tahavad kõik seda teha,“ märkis DigiMaa projektijuht Olav Harjo.

Eelmisel nädalal teatas ettevõtlus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palo, et kiire interneti soovijate kaardistamine mitmes maakonnas on äratanud huvi ka internetiteenuse pakkujates ning selle tõttu on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) otsustanud korraldada rajamistoetuse jagamiseks üle-eestilise konkursi. Kuna varem on valitsus lubanud kaheks järgmiseks aastaks 20 miljonit eurot toetust niinimetatud viimase miili ehk kiiret ühendust võimaldava valguskaabli viimiseks turutõrkepiirkondades iga soovijani, on mitmes maakonnas omavalitsuste koostöös tehtud selle saamiseks ettevalmistus. Harjumaal koguti 18 000 sooviavaldust, kogu Eestis 54 000. Septembris otsustas Harjumaa Omavalitsuste Liit asutada OÜ Digimaa, mis hakkaks ette valmistama projekteerimist ja ehitamist.

„Otsustasime muuta riigipoolset sekkumist, et leida lõpptarbija jaoks kõige kiirem ja odavam lahendus,“ teatas minister Urve Palo nüüd.

Minister tekitas segaduse

MTÜ DigiMaa ning sarnaste Pärnu- ja Raplamaa projektide DigiTee ja DigiKond juht Olav Harjo leidis, et möödunud nädalal välja antud pressiteatega tekitas MKM suure segaduse. Ta lisas, et juba aasta alguses lubanud ettevõtlus- ja kommunikatsiooniminister, et mai lõpuks on olemas määrus selle kohta, kuidas hakatakse riigipoolset 20 miljonit eurot jagama ning juba sügisest pidi olema võimalik seda taotleda.

„Mai läks mööda, samuti juuni ja veel palju kuid, kuni nüüd ärkas Elektrilevi ja ütles, et tahaks hoopis ise hakata lairibavõrke ehitama. Palole hakkas see mõte meeldima, aga andis sellest teada enne, kui oli selgeks teinud, kuidas see kõik võiks toimuda. Ta ju ütles ka ise, et konkursi tingimused pole veel teada,“ rääkis Olav Harjo.

Seda, et kiire internetiteenuse pakkumise vastu on ka teistel tekkinud huvi, peab DigiMaa eestvedaja positiivseks. Lõpuks on kõik aru saanud, et kiire internet on vajalik ja selle viimine inimesteni nii tehniliselt kui rahaliselt võimalik, rõõmustas ta.

Seetõttu ei pea Olav Harjo DigiMaa projekti algatamist ja tehtut sugugi tühjaks tööks, pigem vastupidi. Tõestasime, et internet on inimestele oluline ja ka majanduslikult võimalik kõikjale viia, ütleb ta. DigiMaa eestvedaja usub, et ilma selleta poleks ka Elektrilevil tärganud lairibaühenduste loomise vastu huvi.

Olav Harjo: „Kaks aastat tagasi ütles ministeeriumi asekantsler, et maainimesed ei taha kiiret internetti ja isegi kui tahaksid, poleks see majanduslikult võimalik. Nüüd nähti – soovijaid on väga palju ning inimesed on nõus isegi liitumistasu maksma.“

Loe edasi “Sõnumitoojast”.

Share This