HOIA END UUDISTEGA KURSIS!

TELLI UUDISKIRI

*väli kohustuslik
Ad

Korduma kippuvad küsimused

Kui palju hakkab maksma lairibavõrguga liitumine?

Liitumistasu täpne suurus otsustatakse sooviavalduste lehel läbiviidava küsitluse tulemuste põhjal. Kõigile neile, kes liituvad võrguga kohe selle ehitamise ajal, on liitumistasu kindlasti taskukohane, kuna võrguehitust toetab riik. Liitumistasu võrgu rajamise alguses ei ületa 300 eurot. Kõik hiljem liitujad tasuvad vastavalt sellele, kui palju nende maja ühendamine reaalselt maksma läheb.

 

Kui palju saab olema kuutasu?

Kõik DigiMaa võrguga liitunud saavad endale ise valida teenusepakkuja. Kuutasu sõltub sellest, millist teenusepakkujat ja milliseid teenuseid hakatakse kasutama. Kõikidel teenusepakkujatel on hinnakirjad leitavad nende kodulehtedel ning kõigile kehtivad samad hinnad, sõltumata selles, kas klient asub linnas või maal.

 

Kes hakkavad lairibaühenduse kaudu teenuseid pakkuma?

DigiMaa valguskaablivõrgu kaudu saavad tarbijad kasutada kõikide teenusepakkujate teenuseid oma vabal valikul. DigiMaa lairibavõrk ehitatakse selliselt, et kõik teenusepakkujad saavad selle kaudu oma teenuseid pakkuda. Eestis suuremad lairibaühenduse kaudu teenusepakkujad on näiteks Telia, Starman, STV, Tele2 ja Telset kuid teenuseid võivad pakkuda ka kõik väiksemad teenusepakkujad.

 

Millal hakatakse lairibavõrku ehitama?

Praegu on DigiMaa projekti ettevalmistav etapp, mille käigus selgitatakse välja kuhu ja kui palju on vaja uut võrku ehitada ning kui palju see maksma läheb. Lisaks tuleb korraldada finantseerimine, luua organisatsioon jne. Võrkude ehitus algab Harjumaal 2018. aastal.

 

Kuidas teatakse, milliseid maju on vaja lairibaga ühendada?

DigiMaa valguskaablivõrku ei ehitada kõikide majadeni vaid ainult sinna, kuhu seda soovitakse. Kõik DigiMaa projektis osalevate omavalitsuste elanikud saavad sooviavalduste lehel märkida, millisele aadressile nad lairibaühendust soovivad.

 

Kui ma praegu ei soovi lairiba, siis kas ma saan kunagi hiljem võrguga liituda?

Me eeldame, et kõik need, kes soovivad, liituvad võrguga korraga. Ainult selliselt on võimalik ehituskulusid oluliselt vähendada. Kõik need, kes kohe liituvad saavad seda teha soodushinnaga, hiljem peavad liitujad kõik liitumisega seotud kulud ise kinni maksma.

 

Kui mul on praegu alles krunt ja kavatsen mõne aasta pärast sinna maja ehitada, kas saan ka sooviavalduse esitada?

Jah, sooviavalduse saab esitada ka kinnistule, kuhu on tulevikus plaanis maja ehitada. Selleks tuleb sooviavaldus märkida kaardirakenduses kinnistu (KÜ) peale.

 

Ehitan maja ja soovin kohe lairibaühenduse majja vedada. Kuidas ma peaksin seda tegema?

Maja ehitamise käigus tuleks panna maa sisse toru, mille üks ots on viidud majja sisse (näiteks tehnoruumi) ja teine ots oleks kinnistu piiril (näiteks elektrikapi juures). Toruks sobivad kõik masse panemiseks mõeldud torud (veetoru, elektrikaabli kaitsetoru vms), mida müüakse ehituskaupluses. Toru võivad eelnevalt maasse kaevata ka kõik olemasolevate majade omanikud, kuna see oluliselt lihtsustab maja ühendamist DigiMaa võrguga.

 

Miks ma pean maja ühendama valguskaabliga, kui tänapäeval tuleb internet ka õhu kaudu netipulgaga?

Õhu kaudu leviv mobiilinternet ei ole piisavalt suure läbilaskevõimega ega piisavalt kvaliteetne ühendus, et sellega maju ühendada. Mobiilinternet ei võimalda kasutada mitmeid teenuseid, sellel on tihti mahupiirangud ning selle kasutamine on kallim. Valguskaabli läbilaskevõime on praktiliselt piiramatu. Läbi selle mahuvad kõik teenused nii täna kui ka aastate pärast ning sellel puuduvad mahupiirangud. Kuna valguskaabli ühendus on saamas majale sama oluliseks kui elekter või vesi, siis tõstab lairibaühenduse olemasolu ka kinnisvara väärtust. Täpsemalt on erinevatest ühenduste tehnoloogiatest kirjutatud leheküljel Lairibast.

 

Kas mul on vaja uut lairibaühendust, kui praegu saan interneti vaskkaablil põhineva telefoniliini kaudu?

Kuigi täna võib tunduda, et vaskkaabliühendusest piisab, siis mõne aasta pärast ei pruugi see enam nii olla. Uued teenused ja inimeste kasutusharjumuste muutumine toovad kaasa järjest suuremad nõudmised internetiühendustele. Paraku füüsikaseadused ei võimalda enam vaskkaabli läbilaskevõimet suurendada ning mõne aja möödudes ei suuda vaskkaabel enam vajadusi rahuldada. Kuna valguskaabli läbilaskevõime on praktiliselt piiramatu, siis võimaldab see kõiki teenuseid kasutada ka veel aastakümnete pärast!

 

Kes on DigiMaa omanik?

DigiMaa projekt loodi Harjumaa Omavalitsuste Liidu poolt. DigiMaa valguskaablivõrk hakkab kuuluma selleks otstarbeks spetsiaalselt loodavale võrguettevõttele.

 

Kui palju läheb DigiMaa võrgu ehitus maksma ning kust see raha saadakse?

Esialgne võrgu ehitusmaksumus selgub peale seda, kui on teada kuhu ja kui palju on vaja võrku ehitada ning millist olemasolevat taristut saab võrgu rajamiseks kasutada. Lairibavõrgu rajamist on plaanis finantseerida riigitoetusest, liitumistasudest ja pikaajalisest laenust.

KKK

Kui palju hakkab maksma lairibavõrguga liitumine?

Liitumistasu täpne suurus otsustatakse sooviavalduste lehel läbiviidava küsitluse tulemuste põhjal. Kõigile neile, kes liituvad võrguga kohe selle ehitamise ajal, on liitumistasu kindlasti taskukohane, kuna võrguehitust toetab riik. Liitumistasu võrgu rajamise alguses ei ületa 300 eurot. Kõik hiljem liitujad tasuvad vastavalt sellele, kui palju nende maja ühendamine reaalselt maksma läheb.

 

Kui palju saab olema kuutasu?

Kõik DigiMaa võrguga liitunud saavad endale ise valida teenusepakkuja. Kuutasu sõltub sellest, millist teenusepakkujat ja milliseid teenuseid hakatakse kasutama. Kõikidel teenusepakkujatel on hinnakirjad leitavad nende kodulehtedel ning kõigile kehtivad samad hinnad, sõltumata selles, kas klient asub linnas või maal.

 

Kes hakkavad lairibaühenduse kaudu teenuseid pakkuma?

DigiMaa valguskaablivõrgu kaudu saavad tarbijad kasutada kõikide teenusepakkujate teenuseid oma vabal valikul. DigiMaa lairibavõrk ehitatakse selliselt, et kõik teenusepakkujad saavad selle kaudu oma teenuseid pakkuda. Eestis suuremad lairibaühenduse kaudu teenusepakkujad on näiteks Telia, Starman, STV, Tele2 ja Telset kuid teenuseid võivad pakkuda ka kõik väiksemad teenusepakkujad.

 

Millal hakatakse lairibavõrku ehitama?

Praegu on DigiMaa projekti ettevalmistav etapp, mille käigus selgitatakse välja kuhu ja kui palju on vaja uut võrku ehitada ning kui palju see maksma läheb. Lisaks tuleb korraldada finantseerimine, luua organisatsioon jne. Võrkude ehitus algab Harjumaal 2018. aastal.

 

Kuidas teatakse, milliseid maju on vaja lairibaga ühendada?

DigiMaa valguskaablivõrku ei ehitada kõikide majadeni vaid ainult sinna, kuhu seda soovitakse. Kõik DigiMaa projektis osalevate omavalitsuste elanikud saavad sooviavalduste lehel märkida, millisele aadressile nad lairibaühendust soovivad.

 

Kui ma praegu ei soovi lairiba, siis kas ma saan kunagi hiljem võrguga liituda?

Me eeldame, et kõik need, kes soovivad, liituvad võrguga korraga. Ainult selliselt on võimalik ehituskulusid oluliselt vähendada. Kõik need, kes kohe liituvad saavad seda teha soodushinnaga, hiljem peavad liitujad kõik liitumisega seotud kulud ise kinni maksma.

 

Kui mul on praegu alles krunt ja kavatsen mõne aasta pärast sinna maja ehitada, kas saan ka sooviavalduse esitada?

Jah, sooviavalduse saab esitada ka kinnistule, kuhu on tulevikus plaanis maja ehitada. Selleks tuleb sooviavaldus märkida kaardirakenduses kinnistu (KÜ) peale.

 

Ehitan maja ja soovin kohe lairibaühenduse majja vedada. Kuidas ma peaksin seda tegema?

Maja ehitamise käigus tuleks panna maa sisse toru, mille üks ots on viidud majja sisse (näiteks tehnoruumi) ja teine ots oleks kinnistu piiril (näiteks elektrikapi juures). Toruks sobivad kõik masse panemiseks mõeldud torud (veetoru, elektrikaabli kaitsetoru vms), mida müüakse ehituskaupluses. Toru võivad eelnevalt maasse kaevata ka kõik olemasolevate majade omanikud, kuna see oluliselt lihtsustab maja ühendamist DigiMaa võrguga.

 

Miks ma pean maja ühendama valguskaabliga, kui tänapäeval tuleb internet ka õhu kaudu netipulgaga?

Õhu kaudu leviv mobiilinternet ei ole piisavalt suure läbilaskevõimega ega piisavalt kvaliteetne ühendus, et sellega maju ühendada. Mobiilinternet ei võimalda kasutada mitmeid teenuseid, sellel on tihti mahupiirangud ning selle kasutamine on kallim. Valguskaabli läbilaskevõime on praktiliselt piiramatu. Läbi selle mahuvad kõik teenused nii täna kui ka aastate pärast ning sellel puuduvad mahupiirangud. Kuna valguskaabli ühendus on saamas majale sama oluliseks kui elekter või vesi, siis tõstab lairibaühenduse olemasolu ka kinnisvara väärtust. Täpsemalt on erinevatest ühenduste tehnoloogiatest kirjutatud leheküljel Lairibast.

 

Kas mul on vaja uut lairibaühendust, kui praegu saan interneti vaskkaablil põhineva telefoniliini kaudu?

Kuigi täna võib tunduda, et vaskkaabliühendusest piisab, siis mõne aasta pärast ei pruugi see enam nii olla. Uued teenused ja inimeste kasutusharjumuste muutumine toovad kaasa järjest suuremad nõudmised internetiühendustele. Paraku füüsikaseadused ei võimalda enam vaskkaabli läbilaskevõimet suurendada ning mõne aja möödudes ei suuda vaskkaabel enam vajadusi rahuldada. Kuna valguskaabli läbilaskevõime on praktiliselt piiramatu, siis võimaldab see kõiki teenuseid kasutada ka veel aastakümnete pärast!

 

Kes on DigiMaa omanik?

DigiMaa projekt loodi Harjumaa Omavalitsuste Liidu poolt. DigiMaa valguskaablivõrk hakkab kuuluma selleks otstarbeks spetsiaalselt loodavale võrguettevõttele.

 

Kui palju läheb DigiMaa võrgu ehitus maksma ning kust see raha saadakse?

Esialgne võrgu ehitusmaksumus selgub peale seda, kui on teada kuhu ja kui palju on vaja võrku ehitada ning millist olemasolevat taristut saab võrgu rajamiseks kasutada. Lairibavõrgu rajamist on plaanis finantseerida riigitoetusest, liitumistasudest ja pikaajalisest laenust.

HOIA END UUDISTEGA KURSIS!

TELLI UUDISKIRI

*väli kohustuslik
Ad
Share This