Sotsiaaldemokraadist minister Urve Palo teatas, et on otsustanud loobuda DigiMaa ja teiste omavalitsuste samalaadsete digiprojektide toetamisest ning valitsuse poolt eraldatud 20 miljoni eurone toetus läheb hoopis ühele suurettevõttele.

Omavalitsuste plaan arvestas valitsuse lubadusega toetada valguskaablivõrgu ehitust 35% ulatuses ning DigiMaa majandusmudel oli vastavalt sellele üles ehitatud. Olukorras, kus minister on otsustanud jätta omavalitsused ilma riigi toetusest ning asub toetama hoopis suurettevõtte võrgu ehitust, ei ole DigiMaa majandusmudel enam jätkusuutlik. Muutunud olukorras ei ole võimalik omavalitsuste plaane ellu viia ning DigiMaa tegevus tuleb peatada.

Mis saab kogutud sooviavaldustest?

DigiMaale on tulnud võrguga liitumise sooviavaldusi rohkem kui 18 000 majapidamisest ja ettevõttest. Sooviavaldusi on tulnud nii tiheasustusega piirkondadest, kus inimesed ei ole rahul vananenud ja ebakvaliteetse telefoniliini internetiga, kui hajaasustusest, kus kaabli kaudu internetiühenduse võimalus puudub.

Riigikogu lairibavõrgu toetusrühma esindajad Andres Metsoja, Erki Savisaar ja Tanel Talve tegid minister Palole ettepaneku, et uue plaani elluviimisel võetaks arvesse maakondlikes digiprojektides kogutud sooviavaldused, kuid paraku ei ole see ettepanek suures osas realiseeritav.

Riik hakkab toetama lairibavõrgu ehitust ainult nö valgel alal

Euroopa Liidus jagatakse internetiteenuse piirkonnad vastavalt konkurentsiolukorrale kolmeks: mustad, hallid ja valged alad. Mustal alal tegutseb kaks või rohkem teenusepakkujat, hallil alal tegutseb monopol ja valgel alal teenusepakkumine puudub.

Valge ala tähistab piirkonda, kus täna puudub vähemalt 30Mbit/s internetiühenduse pakkumise võimalus ning kus sideettevõtjal puudub plaan seda kolme aasta jooksul luua. Seega saavad riigi toetusel rajatavale valguskaablile loota ainult need, kellele täna üldse mingit sidekaablit majja ei tule ning kes ei asu sellises piirkonnas, kuhu sideettevõtjal võib kolme aasta jooksul tekkida plaan oma võrku rajama hakata.

Seega kõik need majapidamised ja ettevõtted, mis asuvad valgetest aladest väljaspool, peavad jääma lootma sideettevõtjate heasoovlikkusele. Paraku nende elanike DigiMaale esitatud sooviavaldusi riik kindlasti arvesse ei võta.

Riigi toetus terve Eesti katmiseks kiire internetiga on 20 miljonit eurot

DigiMaa majandusmudel nägi ette, et valguskaablivõrk ehitatakse korraga nii tiheasustusse, kus võrgu rajamine ühe maja kohta on suhteliselt odav, kui hajaasustusse, kus võrgu rajamine on kallis. Selliselt oleks tiheasustuse majad katnud osaliselt hajaasustuse majadesse võrkude rajamise kulud. Tänu sellele oleks DigiMaa võrgu keskmine ehitushind ühe maja kohta tulnud piisavalt madal, et 35% riigitoetusega terve võrk valmis ehitada. Arvestuste kohaselt oleks DigiMaa võrgu rajamine Harjumaal vajanud ligi 10 miljonit eurot riigi toetust, et kõigile soovijatele kiire internetiühendus majja tuua.

Minister Palo plaan näeb aga ette, et terve Eesti peale on toetusraha 20 miljonit eurot ning sellega toetatakse võrkude ehitust ainult hajaasustuses. Kuna ainult hajaasustusesse võrgu rajamine on väga kallis, siis seni räägitud 35% riigi toetusest enam kindlasti ei piisa. Uue plaani elluviimisel saavad riigi toetusel endale valguskaabli majja ainult väike osa nendest peredest, kes elavad hajaasustuses. Kõik kaugemad metsatalud peavad ka edaspidi leppima õhu kaudu leviva internetiühendusega.

Share This