Internet ei ilmunud tänapäeva inimese ellu just väga ammu. Näiteks ei olnud veel 1990. aastate keskel suuremal osal meie riigi elanikest sellest veel vähimatki ettekujutust. Maailmas toimuvast saadi aimu paberlehte lugedes, raadiot kuulates ja telekat vaadates. Kirju kirjutati ikka sulepeaga, vastuseid tuli kaua oodata, kuid kaugemate paikadega suhtlemiseks toona alternatiivi polnud, kuna kaugekõned maksid palju. Isesõitvad autod ja külmkapp, mis oma peremehele teate saadaks, kui vorst on halvaks läinud, kuulusid ulme valdkonda.

Lairiba baasvõrgu rajamisest on saanud regionaalpoliitiline projekt, mille puhul tuleb positiivselt esile tõsta riigikogu lairiba toetusgrupi liikmete tööd, sest tänu sellele on saadud riigi toetus, et seadust muuta ja võrke rajada, mis teeb selle tegevuse odavamaks. Oleme rohkem kuulnud näiteks riigikogu toetusgruppidest, mis taotlevad juba Pätsi ajal rehabiliteeritud vabadussõjalaste teistkordset rehabiliteerimist või Haapsalu raudtee taastamist. Mõlema jaoks puudub praegu ju igasugune praktiline vajadus, ehkki see võimaldab populistidest poliitikutel endale odavat reklaami teha. Kiirest internetist maal ja linnas on aga kahtlemata palju enam tegelikku kasu.

Loe tervet Postimehe 15.05.17 juhtkirja.

Share This